161110_icono_product_teaser Shape Shape 161110_icono_product_teaser icon-arrow-left icon-arrow-right icon-first icon-last 161110_icono_product_teaser 161110_icono_product_teaser location-pin 161110_icono_product_teaser 161110_icono_product_teaser contact-desktop-white careers-desktop-white

KKK

Kõige olulisemad küsimused ja vastused Brexiti teemal. Teavet ajakohastatakse pidevalt.

Midagi pole veel otsustatud. Väljumisleppe kavandis on saavutatud poliitiline kokkulepe üleminekuperioodi kehtestamises kuni 31. detsembrini 2020, mil Ühendkuningriik lahkub de facto EList. Üleminekuperioodi vältel oleks Ühendkuningriik edasi ühtses turus ja tolliliidus, kus kehtivad neli põhivabadust. Seejuures pole aga teada, kas Ühendkuningriigi parlament võtab väljaastumislepingu vastu või mitte. Kui üleminekuperiood peaks siiski toimuma, kehtib selle vältel kaupade vaba liikumine.

Lisaks tolliprotseduuride kasutuselevõtmisele ja täiendavate pingutuste tegemisele päritolutõendite hankimisel, on kaupade vaba liikumise piiramisel järgmised tagajärjed:

  • puudub garantii ELiga ühilduvate normide ja standardite järgimise kohta;
  • tolliformaalsused ja piirikontrollid võivad pikendada tarneaegu kaubanduses ELi ja Ühendkuningriigi vahel;
  • kuna Ühendkuningriigist saab kolmas riik, muutuvad Ühendkuningriigi suhtes varem kehtinud käibemaksutingimused.

Vabakaubanduslepingu eesmärk on hõlbustada ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhteid. See ei puuduta ainult tollimakse ja bürokraatiat, vaid ka turu avamist ettevõtetele ning tarbijate, keskkonna ja töötajatega seotud tootmisstandardeid.

23. märtsil 2018 aastal kinnitasid ELi riigi- ja valitsusjuhid, et toetavad vabakaubanduslepingu sõlmimist Ühendkuningriigiga. Vastav leping võidakse sõlmida plaanikohase üleminekuperioodi lõpus, mis peaks kestma 31. detsembrini 2020.

Vabakaubandusleping ELi ja Ühendkuningriigi vahel tähendaks seda, et läbirääkimiste tulemusel oleksid Ühendkuningriigist või EList pärit tooted Ühendkuningriigi ja ELi vahel liikudes tollimaksudest vabastatud või siis kohaldataks nende suhtes vähemalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tollimaksudest madalamat maksumäära.

Tollimaksudeta kaubavahetus ELi ja Ühendkuningriigi vahel oleks seejuures võimalik ainult selliste kaupade puhul, millel on ELi või Ühendkuningriigi sooduspäritolu tõend. Vastavate päritolusertifikaatide hankimine või koostamine võib olla üsna ajamahukas. Seega tuleks läbi mõelda, kas tollisoodustuste pakutavad eelised on ka tegelikult vaeva väärt. See tähendab, et juhul kui teie toote tollimaksumäär on madal, ei pruugi soodustuse arvestamine ja selle tõendamine end ära tasuda.

Jah, kui EL ja Ühendkuningriik sõlmivad vabakaubanduslepingu, ei tohiks kummastki piirkonnast pärit kaupadele kehtida tollimaksud, aga kaupade importimiseks ja eksportimiseks tuleb ikkagi täita vastavad tolliformaalsused. Vastupidi, toll peab kontrollima, kas kaubad on ka tegelikult tollimaksudest vabastatud. Tollimaksuvabastus kehtiks üksnes sellistele toodetele, mis on toodetud või mida töödeldakse suuremalt jaolt ELis või Ühendkuningriigis ning mille kohta on olemas vastavad päritolutõendid. Kaupadele, mis pole pärit EList, kehtivad tavapärased välistariifid.

Saadetise võib registreerida suuliselt otse eksporttolliasutuses, kui selle väärtus on kuni 1000 eurot ja netokaal kuni 1000 kilo ning kui kaupadele ei laiene piiranguid, kitsendusi ega muid erilisi ekspordiga seotud tolliformaalsusi ning kui puudub kavatsus anda eksporditoetusi või muid toetusi või maksta tagasi tollimakse.

Jah. Tolliprotseduuridele saab kohaldada mitmesuguseid lihtsustusi, mida võidakse pärast Brexitit kohaldada ka Ühendkuningriigi suhtes. Näiteks volitatud kaubasaatja või volitatud ettevõtja printsiip.

Tähelepanu – mis tahes lihtsustuste rakendamiseks on üldjuhul vaja tolliasutuse luba.

Volitatud kaubasaatjana on teil võimalik saata transiidiprotseduuri raames kaupasid, ilma et peaksite need lähtetolliasutuses ette näitama või esitama vastava transiidideklaratsiooni.

Volitatud ettevõtja saab kasutada veelgi suuremaid eeliseid.

Näiteks:

  • teavituse saamine saadetise kontrollimise kohta vahetult pärast ülddeklaratsiooni;
  • ekspordi registreerimisel pole vaja esitada turvalisusega seotud andmeid;
  • kontroll eelisjärjekorras, kui saadetis valitakse kontrolliks.

Ühendkuningriik ja EL kuuluvad mõlemad WTOsse. Karmi Brexiti korral lähtutakse Ühendkuningriigi ja ELi vahelistes kaubandussuhetes WTO eeskirjadest. Sellisel juhul ei ole Saksamaa/ELi ja Ühendkuningriigi vahel enam kaupade vaba liikumist nagu praegu Euroopa ühtsel turul.

WTO eeskirjad on põhinormid, mida järgivad WTO 164 liikmesriiki. WTO peamine eesmärk on kõrvaldada kõik kaubandusbarjäärid rahvusvahelises kaubanduses. See hõlmab nii tariifidega seotud (esmajoones tollimaksud) kui ka tariifidega mitteseotud piiranguid (nt tehnilised standardid ja tingimused või ajakulukad bürokraatlikud takistused).

Järgnevalt mõned olulisemad WTO põhimõtted:

  • enamsoodustusrežiim – selle kohaselt peab WTO liige kohtlema kõiki kaubanduspartnereid võrdselt teiste WTO liikmetega – andes eelise mõnele konkreetsele kaubanduspartnerile peab liikmesriik andma sama eelise teistele WTO liikmetele;
  • vastastikkuse põhimõte – kehtib esmajoones tariifide kaotamise üle peetavatele läbirääkimistele: kui riik A annab riigile B soodustuse, peaks see soodustus olema vastastikune ehk riik B peaks pakkuma riigile A sama soodustust.

Näide. Toimub karm Brexit ja ELi ettevõte soovib 2022. aastal Ühendkuningriiki autosid saata; WTO tollimaksumäär on 10% (2018. aasta oktoobri seisuga). Ühendkuningriik ei saa EList pärit kaupadele kehtestada 15% tollimaksumäära, sest see oleks vastuolus enamsoodustusrežiimiga. Vabakaubanduslepingu olemasolu korral saaks tollimaksumäära alandada 0%-ni.

Tollimaksuvaba kohaletoimetamine on edaspidi üldjuhul võimalik üksnes vabakaubanduslepingu või tolliliidu raames. Mõistagi on olemas teatavad tooted, millele WTO eeskirjade kohaselt tollimaksu ei rakendata.

Seni ei kujutanud Ühendkuningriiki ajutiste kaubasaadetiste, nt messide jaoks mõeldud seadmete või töövahendite transportimine endast mingit probleemi. Pärast Brexitit kasutatakse eelduste kohaselt kahte võimalust: ajutine kasutus või ATA-märkmik.

ATA-märkmik on rahvusvaheline tolliluba, mis võimaldab eespool nimetatud kaupade ajutist importi. Seda võib kasutada tingimusel, et kaubad saadetakse pärast ajutist eksporti muutmata kujul ELi tagasi. ATA-märkmikku kasutatakse tollidokumendina nii Saksamaa tollis kui ka sihtriigi tollis, mis kiirendab piiriprotseduure. Muud tolliformaalsused pole nõutavad. Tollimaksude tasumine või impordimaades tagatise deponeerimine pole vajalik. ATA-märkmikku annavad välja kohaliku pädevusega kaubandus- ja tööstuskojad.

ATA-märkmiku kasutamine eeldab, et Ühendkuningriik ei loobu pärast Brexitit ATA-märkmikuga seotud protseduurist.

Jah. Kui Ühendkuningriik Brexiti järel EList lahkub, suureneb tingimuste hulk, mida Saksa ettevõtted peavad silmas pidama. See puudutab konkreetselt ekspordikontrolli, mille suhtes on Euroopas kehtestatud laiaulatuslikud tingimused, mis reguleerivad eksporti kolmandatesse riikidesse. Suhteliselt harvade veolubade asemel tekib suurem nõudlus ekspordilubade järele.

Suure tõenäosusega hakkab Ühendkuningriik kuuluma ekspordikontrolli suhted privilegeeritud riikide rühma, nii et paljudel juhtudel on ilmselt võimalik kasutada üldlubasid.

Jah. Pärast Brexitit peavad ettevõtted nii eksportimisel kui ka importimisel jälgima lisaks kohustuslikele riigisisestele sätetele ka Euroopa tasandil sätestatut. Rahvusvaheliste tingimuste ja lepingute, samuti EU tingimuste alusel kehtivad teatavatele toodetele piirangud.

DB Schenker ei vastuta siin esitatud teabe eest!